Mida NIPTIFY analüüsib?
NIPTIFY analüüsib kõiki 23 loote kromosoomipaari, kuid on kliiniliselt testitud viie levinud kromosoomhaiguse riski leidmiseks:
Downi sündroom(21. kromosoomi trisoomia)
DiGeorge sündroom (mikrodeletsioon 22q11)
Edwardsi sündroom (18. kromosoomi trisoomia)
Patau sündroom (13. kromosoomi trisoomia)
Turneri sündroom (X-kromosoomi monosoomia)
Lisaks analüüsib NIPTIFY test seitsme kliiniliselt olulise mikrodeletsiooni piirkonda ning võib neid kõrge riski korral juhuleiuna raporteerida:
Williams-Beuren sündroom (7q11)
1p36 deletsiooni sündroom
Angelman ja Prader-Willi sündroom (15q)
Wolf-Hirschhorni sündroom (4p)
Jacobseni sündroom (11q)
Cri-du-chat ehk kassikisa sündroomi (5p)
Langer-Giedioni sündroom (8q)
Muutused ülejäänud autosoomsetes kromosoomides, trisoomiad ja monosoomiad, raporteeritakse kui juhuleiud. Samuti võib NIPTIFY testis juhuleiuks olla 13. 18. või 21. kromosoomi osaline, suurem kui 30 miljonit DNA aluspaari, DNA koopiaarvu muutus. Sugukromosoomide arvu muutuse korral raporteeritakse NIPTIFY testis ainult Turneri sündroomi esinemise riski.
Soovi korral saab teada loote soo.
NIPTIFY kvaliteet
NIPTIFY uuring on loote kromosoomhaiguste tuvastamisel oluliselt täpsem kui ultraheli ja OSCAR test. Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi eestvedamisel viidi läbi uuring, mille tulemusel aitas NIPTIFY test ära hoida 91% invasiivseid kromosoomuuringuid. NIPTIFY test on leidnud seni 100% tundlikkusega üles kromosoomhaiguse riskiga looted. Kõrge riskiga tulemuse korral suunatakse patsient edasistele uuringutele. Tänu oma usaldusväärsusele on NIPTIFY test teatud juhtudel haigekassa poolt hüvitatav. NIPTIFY test on kliiniliselt testitud ja tulemused avaldatud teadusajakirjades.
NIPTIFY Focus Plus testi tundlikkus on enam kui 99,9% trisoomiate 21, 18 ja 13, monosoomia X ja DiGeorge mikrodeletsiooni* (22q11) suhtes. Testi spetsiifilisus on enam kui 99,9% trisoomiate 21 ja 18 ning DiGeorge mikrodeletsiooni suhtes. Monosoomia X ja trisoomia 13 suhtes on testi spetsiifilisus 99,2%. NIPTIFY testi nõusolekuvormiga saad tutvuda SIIN.
NIPTIFY test on CE-IVD markeeringuga in vitro diagnostikameditsiiniseade, mis on valideeritud, kontrollitud ja registreeritud meditsiiniseadmete andmebaasis. NIPTIFY protseduurid viiakse läbi ISO 15189: 2012 akrediteeritud meditsiinilaboris sertifikaadiga M018. NIPTIFY test osaleb regulaarselt rahvusvahelises välises EMQN hindamisprogrammis ja on seni pälvinud hindamisel maksimaalsed punktid.
*DiGeorge mikrodeletsiooni (22q11) määramise tundlikkus on arvutatud piiratud hulga kontrollproovide põhjal, sest varasemalt ei ole 22q11 mikrodeletsiooni NIPTIFY paneelis olnud. Teaduskirjanduse põhjal on eeldatav NIPT testi tundlikkus 22q11 määramisel 70 – 90%.
Uuringu eeldused
NIPTIFY testi saab teha juba 10+ rasedusnädalast ehk enne OSCAR uuringut ning terve raseduse jooksul. Raseduse varases järgus testimine võimaldab usaldusväärseid tulemusi OSCAR testi ajaks (12-13 nädal) ja vähendab närvikulu, mis on tingitud võimalikest OSCAR valepositiivsetest tulemustest. Enne NIPTIFY testi peab arst ultraheliga kinnitama üksikraseduse suuruse ja loote südametöö.
NIPTIFY uuringut ei saa teha mitmikraseduse korra. Samuti ei ole uuring usaldusväärne, kui patsiendile teadaolevalt on raseduse ajal tuvastatud pahaloomuline kasvaja.
Loote fraktsioon
NIPTIFY test analüüsib loote kromosoomhaiguste riski ema vereproovis, kus on ka loote päritolu rakuvaba DNA. Selleks, et uuring oleks usaldusväärne, peab rakubava DNA osakaal ehk loote fraktsioon olema võimalikult kõrge või minimaalselt 4%. Kui test tuvastab madalama väärtuse kui 4%, siis küsitakse patsiendilt kordusproov ja tehakse uus NIPTIFY uuring. Üks kordusproov on patsiendile tasuta. Loote fraktsioon ja selle mõõtmine on vajalik ainult DNA analüüsiks ning sellel ei ole tähendust ema ega loote tervisele.
NIPTIFY Focus Plus analüüsi käigus rikastatakse loote päritolu rakuvaba DNA keskmiselt väärtuseni 20-30%. Valdavalt ei tee teised NIPT testid rikastust ning raporteerivad loomulikku loote DNA fraktsiooni, mis jääb keskmiselt 5-10% vahemikku. Selle metoodilise erinevuse tõttu NIPTIFY Focus Plus uuringu tulemuse raportil loote fraktsiooni ei märgita. NIPTIFY Focus Plus raportil on märkus loote fraktsiooni kohta ainult juhul, kui see on vaatamata rikastusele osutunud madalamaks kui 4% ja vajatakse kordusanalüüsi jaoks uut vereproovi.
Focus Plus tehnoloogia
Focus Plus tehnoloogia on arendatud spetsiaalselt NIPTIFY testi jaoks. Eesmärk oli viia madalast loote fraktsioonist tingitud kordusproovide vajadus minimaalseks ja võimaldada mikrodeletsioonide tuvastamine kõrge usaldusväärsusega. Focus Plus tehnoloogiaga rikastatakse loote päritolu rakuvaba DNA-d uuritavas proovis. Analüüsis on see keskmiselt 3,6 korda kõrgem võrreldes tavalise NIPT testiga. Kui tavalises NIPT testis on loote fraktsioon keskmiselt 5-10%, siis Focus Plus meetodiga keskmiselt 20-30%. Rohkem loote DNAd tähendab NIPTIFY testi jaoks veel kõrgemat tundlikkust peamiste trisoomiate ning eelkõige mikrodeletsioonide analüüsis. Focus Plus tehnoloogiaga on alla 4% loote fraktsiooni esinemise tõenäosus oluliselt madalam kui 1%.
NIPTIFY piirangud
NIPTIFY on DNA põhine uuring loote kromosoomhaiguste varaseks ja täpseks tuvastamiseks. NIPTIFY ei asenda ultraheliuuringut, mille eesmärgiks on tuvastada teisi loote arengulisi väärarenguid ja hinnata preeklampsia riski. Samuti ei asenda NIPTIFY seerumskriiningut, millega hinnatakse eelkõige preeklampsia riski.
Seetõttu jääb võimalus vale-negatiivseteks (haigusega lootel ei tuvastata sõeluuringuga kromosoomhaigust) või vale-positiivseteks tulemusteks (platsental on kromosoomhaigus, kuid loode on terve). Test võib anda valetulemusi erinevatel kliinilistel põhjustel nagu näiteks platsenta mosaiiksus, ema mosaiiksus, emal esinevad kromosoomianomaaliad, kasvajad või patsiendist mittesõltuvatel tehnilistel põhjustel. Madala kromosoomhaiguse riskiga testi tulemus ei välista teisi loote arengu kõrvalekaldeid, mida tuvastatakse ultraheli uuringuga. NIPTIFY ei anna infot loote arengurikete kohta nagu näiteks aju või südame arengurikked, selgroo arengurikked, loote kasvu häired jt. NIPTIFY abil ei ole võimalik määrata sugukromosoomide anomaaliaid (välja arvatud Turneri sündroom), mosaiiksust, balanseeritud translokatsioone ja monogeenseid harvikhaigusi. NIPTIFY testi ei saa teha mitmikraseduse korral või kui patsiendil on käesoleva raseduse ajal tuvastatud pahaloomuline kasvaja.
NIPTIFY on sõeluuring, seetõttu on oluline kinnitada kõrge riski tulemus diagnostilise lootevee uuringuga.
NIPTIFY on Eestimaine
Kui NIPTIFY on üksikrasedusele, siis mida teha kaksikraseduse korral?
Täppismeditsiini labor vahendab kaksikutele sobivaid NIPT teste. Loomulikul või kehavälise viljastamise tulemusel saadud ühe- või erimunakaksikutele sobib Panorama test. Kui kaksikud on saadud doonormunarakkude abil, sobib MaterniT PLUS test. Soovi korral saab teada loodete soo. Rohkem infot küsi enda naistearstilt, otse meilt aadressil [email protected] või telefonil 733 0403.
Teadustöö NIPTIFY testi taga
NIPTIFY test loodi Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse, Tartu Ülikooli ja Belgia Leuveni Ülikooli teadlaste koostöös. NIPTIFY meeskond osaleb pidevalt arendustegevustes, et test oleks tulevikus konkurentsivõimeline ja pakuks rohkem võimalusi. Senine arendustöö ja kliiniline testimine on kokku võetud allolevates artiklites:
Priit Paluoja et al. (2021) Systematic evaluation of NIPT aneuploidy detection software tools with clinically validated NIPT samples. PLoS Comput Biol. 2021 Dec 20;17(12):e1009684. doi: 10.1371/journal.pcbi.1009684. Otseviide artikkel.
Olga Zhilina et al. (2019) Creating basis for introducing NIPT in the Estonian public health setting.Prenat Diagn. 2019 Dec;39(13):1262-1268. doi: 10.1002/pd.5578. Epub 2019 Nov 6. Otseviide artiklile.
Martin Sauk et al. (2018) NIPTmer: rapid k-mer-based software package for detection of fetal aneuploidies. Sci Rep. 8(1):5616. doi: 10.1038/s41598-018-23589-8. Otseviide artiklile.
Baran Bayindir et al. (2015) Noninvasive prenatal testing using a novel analysis pipeline to screen for all autosomal fetal aneuploidies improves pregnancy management. Eur J Hum Genet 23(10):1286-93. doi: 10.1038/ejhg.2014.282. Otseviide artiklile.